Hei!
Mul on siiralt hea meel, et oled siin ja tunned minu tegemiste vastu huvi.
Olen doula ja imetamisnõustaja Anneli Kink, elan Tartu lähistel Kambja vallas, minu põhiliseks tegevuspiirkonnaks on Tartumaa. Toetan naisi ja peresid nende teekonnal lapsevanemaks kasvamisel just nende soovide ja vajaduste järgi.
Kes on doula?
“Naised on juba aegade algusest kasutanud raseduse, sünnituse ja sünnijärgseks ajaks enda kõrval toetajat. Tänapäeval on enamasti abiliseks mees või mõni lähedane isik. Doula ehk pere- ja sünnitoetaja on kogemuste ja teadmistega mitte-meditsiiniline professionaal, kes nõustab ja toetab nii raseduse, sünnituse kui sünnijärgsel ajal. Eesmärk on läbi teadlikkuse luua võimalikult positiivne kogemus rasedusest ning sünnitusest.
Ämmaemandad ja arstid tegelevad peamiselt naise füüsilise poolega, kuid väga oluline on naise toetamine ka psühholoogiliselt ja emotsionaalselt. Sünnitusel annab parima tulemuse kõigile osadele korraga tähelepanu pööramine – nii füüsiline, emotsionaalne, psühholoogiline ja informatiivne abi. Näiteks sünnitusvalude leevendamine sooja vee või massaažiga, sünnitegevusega toimetulek läbi õige hääle tekitamise, positiivse hoiaku säilitamine afirmatsioonide abil, hingamisharjutuste meelde tuletamine, sünnitusasendite vahetamine ja kerkivate emotsioonidega hakkama saamine. Erinevad uuringud kinnitavad, et sünnitoetajaga sünnitused on kiiremad ja vajavad vähem meditsiinilist sekkumisi. Lisaks on douladega sünnituste keisrilõigete protsent madalam.
Doula ja raseda koostöö algab tihti juba lapseootuse ajal ning tänu sellele on sünnituse ajaks tekkinud usaldusväärne side, mis loob sünnitajale ja perele turvalise, lõõgastava ja meeldiva õhustiku. Kui meditsiinipersonal on eelkõige keskendunud ema ja lapse tervisenäitude jälgimisele, siis doula tegeleb perekonna emotsionaalse poole hoolitsemise eest. Mõlemad on osa olulisest tervikust.
Sünnitoetaja roll ei pruugi lõppeda lapse sünniga. Doula nõustab ja toetab ema ja perekonda nii imetamise kui uue elukorraldusega seotud küsimustes ka pärast lapse sündi, jagades oma kogemusi ja teadmisi.
Isegi, kui naine on varasemalt sünnitanud, võib vajada ta toetust, nõustamist ja tuge. Iga rasedus ja sünnitus on erinev ja ainulaadne nagu ka lapsed. Doula aitab vähendada uue ilmakodaniku ootuse, sünni ja kohanemisega seotud stressi, pinget ja hirme. Iga naine väärib doulat! “
– Eesti Sünnitoetajate Ühendus
Kuidas minust doula sai?
Hei!
Minu nimi on Anneli Kink, olen abikaasa kallile mehele, ema oma armsale kolmeaastasele pojale, tütar inspireerivale emale ja vanem õde kahele ”väiksemale” õele ning nüüd ka koolitatud doula ja imetamisnõustaja.
Juba väiksest peale olen hästi klikkinud väikeste lastega, jumaldanud beebisid ning nautinud nende nunnutamist ja nendega tegelemist. Mul on olnud võimalus nii teismeeas kui ka enne oma lapse sündi, olla hoidja väikestele lastele. Viimane kogemus oli eriti hea praktika oma lapse tulekuks, sest sain olla hoidjaks 7-kuusele pisikesele preilile, tema lasteaeda minekuni. Olen alati tähelepanelikult kuulanud ning jälginud kõrvalt suure huviga oma lähedaste ja sõprade kogemusi lapsevanemana, seetõttu olin enda lapse sünniks oma teadmistes üsna kindel ega kahtlenud, et ma hakkama ei saa. Oma esimese lapse tulekuks oli mul, nagu ka ilmselt paljudel esmasünnitajatel, peas mõte, et tuleks vaid võimalikult lihtne ja kiire sünnitus. Õnneks tuli ka aga see, mis mind ootas peale sünnitust, on põhjus, miks ma täna olen doula.
Oleksin, on sõna mis mind kimbutas väga tihti peale poja Joosepi sündi. Oleksin võinud rohkem ette valmistuda. Oleksin võinud rohkem teada. Oleksin võinud rohkem uurida. Aga nüüd olen sellega rahu teinud ja tean, et tänu kogetule sai minust doula.
Imetamine oli just see, mis tekitas palju stressi ja oli paljude pisarate põhjustaja. Arvasin, et imetamine on lihtne ja loomulik tegevus aga lamedate nibude ning üsnagi suure rinnaga toitmine osutus ikka väga keeruliseks, lisaks sellele oli palju segadust pudelist ja süstlast toitmise, nibukaitsmega ja pideva pumpamisega, mis oli väga kurnav, sest miski ei näinud hästi toimivat. Kuigi haigla imetamisnõustaja ja ka osad ämmaemandad olid abivalmis siis koju tulles tabas mind täielik allakäik, omapäi ei tulnud miski üldse välja. Tundsin ennast täielikult läbikukkujana ja vajasin abi kohe. Kuna TÜK imetamisnõustaja juurde saime aja alles pea 2ndl pärast, siis õnnestus meil koju kutsuda SIETi imetamisnõustaja. Nende kahe nõustaja abil saime kuskil peale esimest elukuud öelda head aega süstlaga totimisele, pidevale pumpamisele ja nibukaitmele. Poja oli õppinud rinnast imema ja mina olin õppinud, et kuidas teda imetada. Kõik hakkas tasapisi laabuma, minu enesetunne paranes ja pisarad ei olnudki enam igapäevane nähtus. Esimeste kuude jooksul oli tegelikult imetamisega teisigi muresid ja kahtlusi, millest sain tänu super toetajatele üle.
Ajaga tekkis minus soov aidata teisigi naisi, kes sarnaselt minule kogevad imetamisel raskusi. Aga kuidagi juhtus nii, et kärutades sattusin aina podcastide otsa, kus mainiti doulasid ja ka sotsiaalmeedias märkasin aina rohkem seda sõna, teadmata mida nad täpselt teevad. Kui üks hetk hakkasin otsima, et kas ja kus saaks imetamisnõustajaks õppida siis parasjagu ühtegi eraldi koolitust polnudki. Aga doula õppeprogramm sisaldas endas ka imetamisnõustaja väljaõpet. Hakkasin uurima ja süvenema doulade tegevusse, tundsin siis, et see sobiks mulle imeliselt. 2021. sügisest asusingi Põlistarkuste ja Rahvaravi Kooli üheksa kuusele doulade väljaõppesse, mille lõpetasin 2022 suvel koos 21 armsa doulaõega.
Rohkem minust ja minu tegemistest leiad sotsiaalmeediast